Väited täiskasvanu õppimisest:

• Kõige laiemalt on õppimist mõistetud kui teadmisele tulemist, taolist, mille toimel inimeses midagi muutub – teisenevad hoiakud ja vaatenurgad, lisandub pädevus midagi teha paremini (Kuurme 2003).

• On öeldud, et kõige humaansem ja heade kavatsustega põhjendatud võim on inimese võim oma õppimise üle (Kuurme 2003).

• Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhetab uut sellega, mida teadis varem (Kuurme 2003).

• Õppimise käigus kerib end lahti lõputu tülgenduste ja mõistmise hermeneutiline spiraal (Kuurme 2003).

• Inimese arengu üheks peasaavutuseks on oma identiteedi, eneseteostust loova individuaalsuse ülesehitamine (Kuurme 1999).

• Õppimine tähendab osalemist teadmistes ja oskust rakendada neid tulemuslikult uute sotsiaalsete praktikate ja tegevussüsteemide raames (Säljö 2003).

• Kogemusel on keskne roll õppimises ja õppimise mõistmises (Alt 2006).

• Refleksiooni läbi avastatakse iseennast, kujundades oma minapilti, mis on vajalik subjektiks olemiseks. Nii väiskeskkonna kui iseenda reflekteerimisel põhineb indiviidi iseseisev ja teadlik toimimine, mis iseloomistab subjekti (Kadde 2002).

• Enesearengu subjekt on indiviid, kes teadvustab ja tunnetab oma arenguvajadusi, on võimeline ning valmis iseenda arengut juhtima ja selle eest vastutama (Kadde 2002).