Tänan

Hinnang kursusele:

Õppimine täiskasvanueas on väga kasulik ja huvitav tund.
Mulle kõik meeldis, kõik loengud olid erinevaid, mitte sarnased.
Tunnid andsid mulle kindlustunne, aitasid mind ennase analüüsida, sellepärast et ennese analüüsimine on väga raske minu jaoks.
Olid väga palju gruppi tööid.
Kõige rohkem mulle meeldis, kui me analüüsime film „Mona Lisa naeratus“, sellepärast et mina ka tahaksin olla tulevikust õpetjaks, ja mulle oli väga huvitav vaadata seda filmi, sest et filmis oli probleemid õpetajalt õpilasega.
Ka oli väga huvitav ülesanne, kui me teeme gruppis intervjuu ja võrdlev analüüs, sellepärast et võrelda õpetajat oli väga huvitav ja võtta intervjuu oli põnev.
Aitäh Teile, Krirtiina.

Tugevad rollid:

• Valikute tegija
• Suhteeja/ mitte passivne vastuvõtt
• Oma arengust huvituja, motiveeritu, õppimise algataja
• Kavandaja-isiklike eesmärgide seadja ja väljendaja: - küsija, uurija, - hindaja

Nõrgad rollid:

• Aktiivke kogemuse, info otsija, mõtesjata, tähenduslikuks muutja, konstrueerija,
  Seostaja
• Looja
• Vastutaja enda ja rühmakaaslaste õppimise eest
• Enda kui õppija, õppimisprotsessitundja, reflekteerija ja juhtija( metakognitsioon)

Õppija rollid

• tantsija
• koristaja
• arvuti õppimine
• kokk
• joonistaja
• kuulaja
• lugeja
• loobiseja
• kuduja
• õmbleja
• sportlanne
• heegeldaja
• mõtleja
• jutustaja
• kirjutaja
• laulja

Kui jutustan, kuidas tegin oma kodu töö heegeldamisest .

Kui kuulan, mida räägid õppejõud kudumises.

Kokk, kui me valmistame süia toiduvalmistamis.

Olen koristaja, kui mul on loeng käsitöö ja kodunduse didaktika.

Õppija rollid

• õmbleja: ei oska õmmelda (-)
• jutustaja: kardan rääkida auditooriumis (-)
• loobiseja: ei loobise sõbrannaga, kui õppejõud seletas uut teemat (-)
• kokk: saan rohkem toidu teha (+)
• joonistaja: saan rohkem joonistada (+)
• kudumine: praegu oskan kududa (+)

Väited täiskasvanu õppimisest:

• Kõige laiemalt on õppimist mõistetud kui teadmisele tulemist, taolist, mille toimel inimeses midagi muutub – teisenevad hoiakud ja vaatenurgad, lisandub pädevus midagi teha paremini (Kuurme 2003).

• On öeldud, et kõige humaansem ja heade kavatsustega põhjendatud võim on inimese võim oma õppimise üle (Kuurme 2003).

• Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhetab uut sellega, mida teadis varem (Kuurme 2003).

• Õppimise käigus kerib end lahti lõputu tülgenduste ja mõistmise hermeneutiline spiraal (Kuurme 2003).

• Inimese arengu üheks peasaavutuseks on oma identiteedi, eneseteostust loova individuaalsuse ülesehitamine (Kuurme 1999).

• Õppimine tähendab osalemist teadmistes ja oskust rakendada neid tulemuslikult uute sotsiaalsete praktikate ja tegevussüsteemide raames (Säljö 2003).

• Kogemusel on keskne roll õppimises ja õppimise mõistmises (Alt 2006).

• Refleksiooni läbi avastatakse iseennast, kujundades oma minapilti, mis on vajalik subjektiks olemiseks. Nii väiskeskkonna kui iseenda reflekteerimisel põhineb indiviidi iseseisev ja teadlik toimimine, mis iseloomistab subjekti (Kadde 2002).

• Enesearengu subjekt on indiviid, kes teadvustab ja tunnetab oma arenguvajadusi, on võimeline ning valmis iseenda arengut juhtima ja selle eest vastutama (Kadde 2002).