Milline mina kui õppija? Arvan, et mina kui õppija olen iseseisev. Ja see on väga tähtis, sellepärast, kui mina lõpetaksin Tallinna Ülikooli,siis mina kavatsen töötada koolis õpetajana lapsega, ja kui mina praegu ei saa olla iseseisev, siis midagi ei saa tulevikus.
„Õppimine laiemas tähenduses on uue teadmise, idee, oskuse, arusaama, hoiaku, suhtumise jne omandamine elu jooksul läbi paljude sotsiaalsete rollide (Märja, Lõhmus ja Jõgi 2003:49).”
Õppimine annab mulle väga palju, see on nagu minu töö, see on väga tähtis minu elus.
Jah, mulle meelbid õppida, aga mina lihtsalt õppija, iga päev tulen Ülikooli, võtan osa erinevast loengust. See kõik on väga huvitav, aga mulle tahaks natuke rohkem, näiteks osaleda Ülikooli elus ja peos, aga mul ei ole palju aega, lihtsalt õppida ja pärast minna koju, sellepärast mina lihtsalt õppija.
Ennese analüüsimine on väga raske, sellepärast et ei näe end igakülgselt.
Kui mina oli laps, siis mulle meeldis joonistada. Ja mina tahaksin saada kunstnikuks.
Pärast mina õppisin kunstikooli, seda mulle väga meeldis, oli väga huvitav. Lõpetasin kunst kooli väga hästi. Mina arvasin, et see on minu elueesmärk. Arvasin, et saan sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Jah, mulle meeldis joonistada, iga kord, kui oli mul aeg, siis mina joonistasin, aga praegu ei joonista, joonistamine mulle meeldib ka, aga ei ole innustust ja ka ei ole aega. Mina ei ole kunstnik, aga kui mina tahan joonistada, siis mina võin joonistada, ja mitte keegi ei saa mulle seda keelustama.
Arvan, et minu maitse muutus või mina ka muutusin...
Arvasin, et saaksin sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Praegu mina ei kahetsen, et ei astusin Akadeemiasse, mulle meeldib, et astusin Tallinna Ülikooli õppima. Arvan, et oleks õpetejaks on väga huvitav ja mulle kõige pealt seda meeldib, aga see asi on väga tähtis.
Arvan, et on väga tähtis, kui me ise ennast analüüsime, sest me võime vaadata, kuidas me muutume, missuguseid veod meil oli, kuidas me võime lahendada oma probleemid ja nii edasi...
„Õppimine laiemas tähenduses on uue teadmise, idee, oskuse, arusaama, hoiaku, suhtumise jne omandamine elu jooksul läbi paljude sotsiaalsete rollide (Märja, Lõhmus ja Jõgi 2003:49).”
Õppimine annab mulle väga palju, see on nagu minu töö, see on väga tähtis minu elus.
Jah, mulle meelbid õppida, aga mina lihtsalt õppija, iga päev tulen Ülikooli, võtan osa erinevast loengust. See kõik on väga huvitav, aga mulle tahaks natuke rohkem, näiteks osaleda Ülikooli elus ja peos, aga mul ei ole palju aega, lihtsalt õppida ja pärast minna koju, sellepärast mina lihtsalt õppija.
Ennese analüüsimine on väga raske, sellepärast et ei näe end igakülgselt.
Kui mina oli laps, siis mulle meeldis joonistada. Ja mina tahaksin saada kunstnikuks.
Pärast mina õppisin kunstikooli, seda mulle väga meeldis, oli väga huvitav. Lõpetasin kunst kooli väga hästi. Mina arvasin, et see on minu elueesmärk. Arvasin, et saan sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Jah, mulle meeldis joonistada, iga kord, kui oli mul aeg, siis mina joonistasin, aga praegu ei joonista, joonistamine mulle meeldib ka, aga ei ole innustust ja ka ei ole aega. Mina ei ole kunstnik, aga kui mina tahan joonistada, siis mina võin joonistada, ja mitte keegi ei saa mulle seda keelustama.
Arvan, et minu maitse muutus või mina ka muutusin...
Arvasin, et saaksin sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Praegu mina ei kahetsen, et ei astusin Akadeemiasse, mulle meeldib, et astusin Tallinna Ülikooli õppima. Arvan, et oleks õpetejaks on väga huvitav ja mulle kõige pealt seda meeldib, aga see asi on väga tähtis.
Arvan, et on väga tähtis, kui me ise ennast analüüsime, sest me võime vaadata, kuidas me muutume, missuguseid veod meil oli, kuidas me võime lahendada oma probleemid ja nii edasi...
No comments:
Post a Comment