Tänan
Wednesday, May 27, 2009
Hinnang kursusele:
Õppimine täiskasvanueas on väga kasulik ja huvitav tund.
Mulle kõik meeldis, kõik loengud olid erinevaid, mitte sarnased.
Tunnid andsid mulle kindlustunne, aitasid mind ennase analüüsida, sellepärast et ennese analüüsimine on väga raske minu jaoks.
Olid väga palju gruppi tööid.
Kõige rohkem mulle meeldis, kui me analüüsime film „Mona Lisa naeratus“, sellepärast et mina ka tahaksin olla tulevikust õpetjaks, ja mulle oli väga huvitav vaadata seda filmi, sest et filmis oli probleemid õpetajalt õpilasega.
Ka oli väga huvitav ülesanne, kui me teeme gruppis intervjuu ja võrdlev analüüs, sellepärast et võrelda õpetajat oli väga huvitav ja võtta intervjuu oli põnev.
Aitäh Teile, Krirtiina.
Mulle kõik meeldis, kõik loengud olid erinevaid, mitte sarnased.
Tunnid andsid mulle kindlustunne, aitasid mind ennase analüüsida, sellepärast et ennese analüüsimine on väga raske minu jaoks.
Olid väga palju gruppi tööid.
Kõige rohkem mulle meeldis, kui me analüüsime film „Mona Lisa naeratus“, sellepärast et mina ka tahaksin olla tulevikust õpetjaks, ja mulle oli väga huvitav vaadata seda filmi, sest et filmis oli probleemid õpetajalt õpilasega.
Ka oli väga huvitav ülesanne, kui me teeme gruppis intervjuu ja võrdlev analüüs, sellepärast et võrelda õpetajat oli väga huvitav ja võtta intervjuu oli põnev.
Aitäh Teile, Krirtiina.
Tugevad rollid:
- Valikute tegija
- Suhteeja/ mitte passivne vastuvõtt
- Oma arengust huvituja, motiveeritu, õppimise algataja
- Kavandaja-isiklike eesmärgide seadja ja väljendaja: - küsija, uurija, - hindaja
Nõrgad rollid:
- Aktiivke kogemuse, info otsija, mõtesjata, tähenduslikuks muutja, konstrueerija,
Seostaja - Looja
- Vastutaja enda ja rühmakaaslaste õppimise eest
- Enda kui õppija, õppimisprotsessitundja, reflekteerija ja juhtija( metakognitsioon)
Õppija rollid
- tantsija
- koristaja
- arvuti õppimine
- kokk
- joonistaja
- kuulaja
- lugeja
- loobiseja
- kuduja
- õmbleja
- sportlanne
- heegeldaja
- mõtleja
- jutustaja
- kirjutaja
- laulja
Kui jutustan, kuidas tegin oma kodu töö heegeldamisest .
Kui kuulan, mida räägid õppejõud kudumises.
Kokk, kui me valmistame süia toiduvalmistamis.
Olen koristaja, kui mul on loeng käsitöö ja kodunduse didaktika.
Õppija rollid
- õmbleja: ei oska õmmelda (-)
- jutustaja: kardan rääkida auditooriumis (-)
- loobiseja: ei loobise sõbrannaga, kui õppejõud seletas uut teemat (-)
- kokk: saan rohkem toidu teha (+)
- joonistaja: saan rohkem joonistada (+)
- kudumine: praegu oskan kududa (+)
Väited täiskasvanu õppimisest:
- Kõige laiemalt on õppimist mõistetud kui teadmisele tulemist, taolist, mille toimel inimeses midagi muutub – teisenevad hoiakud ja vaatenurgad, lisandub pädevus midagi teha paremini (Kuurme 2003).
- On öeldud, et kõige humaansem ja heade kavatsustega põhjendatud võim on inimese võim oma õppimise üle (Kuurme 2003).
- Õppija on aktiivne ja eesmärgiteadlik teabe vastuvõtja, tõlgendaja ja tootja, kes suhetab uut sellega, mida teadis varem (Kuurme 2003).
- Õppimise käigus kerib end lahti lõputu tülgenduste ja mõistmise hermeneutiline spiraal (Kuurme 2003).
- Inimese arengu üheks peasaavutuseks on oma identiteedi, eneseteostust loova individuaalsuse ülesehitamine (Kuurme 1999).
- Õppimine tähendab osalemist teadmistes ja oskust rakendada neid tulemuslikult uute sotsiaalsete praktikate ja tegevussüsteemide raames (Säljö 2003).
- Kogemusel on keskne roll õppimises ja õppimise mõistmises (Alt 2006).
- Refleksiooni läbi avastatakse iseennast, kujundades oma minapilti, mis on vajalik subjektiks olemiseks. Nii väiskeskkonna kui iseenda reflekteerimisel põhineb indiviidi iseseisev ja teadlik toimimine, mis iseloomistab subjekti (Kadde 2002).
- Enesearengu subjekt on indiviid, kes teadvustab ja tunnetab oma arenguvajadusi, on võimeline ning valmis iseenda arengut juhtima ja selle eest vastutama (Kadde 2002).
Millised probleemid võivad tekkida grupitöös?
- erinevad arusaamad, konfliktid, eesmõrgid
- kokkuleppest mitte kinni pidamine
- passivsus
- eelteadmised
- üksteisega mitte kinni pidamine
- ebavõrdne tööjaotus
- tehnilised probleemid
- rollijaotus
millesed võiks olla grupis õppimise eesmärgid?
- isikuse tasandil-eneserang, teistelt õppimine,suhtlemisoskus...
- eneseareng
- oskus kriteerida
- sotsiaalne areng
- õppimise eesmärgi ühtlustamine
- kõigi rahulolu
- tööjaotus
- ajaplaneerimine
- mitmekülgne tulemus
Intervjuu õpetajaga ja võrdlev analüüs
Sissejuhatus
Me arvame, et õpetaja peab kogu aeg ise õppima, sellepärast et aeg muutub ja tekkib vajadus uued omandada midagi uut. Tihti inimesed mõtlevad et pärast ülikooli lõpetamist lõpetab nende õppimise tee, ja arvavad, et nende teadmisi kogu on piisavalt ja rohkem midagi ei ole vaja. Me ei ole nõus sellega, ja arvame, et ei ole võimalik anda õpilastele teadmisi, mida õpitaja tundsid ära viistest aastat tagasi.
Meie intervjeerijad:
Irina Ossipenko (50 a.,staaz – 18 a.)
Eriala- turunduse ja kaubanduse õpetaja.
Õppeasutus – Narva kutseõppekeskus
Olga Ikanina ( 53 a., staaz- 21 a.)
Eriala – prantsuse ja eesti keele õpetaja
Õppeasutus – Tallinna Linnamäe Vene Lütseum
Intervjuu
Irina Ossipenko on kutseõpetaja. Tema eriala on turunduse ja kaubanduse õpetaja Narva Kutseõppekeskuses.
· Miks tahate olla õpetaja?
Minu meeles minu eiala on väga huvitav ja eesrindlik.
· Mida olete õppinud oma töökogemuse kaudu?
Varem ma töötasin kaupluses juhatajana. See töö oli igav minu jäoks. Iga päev istusin kaupleses ja täiendasin palju dokumente. Mulle ei meeldinud sellega tegeleda, sest mul ei olnud võimalust arenemiseks.
Kui ma alustasin õpetajaks töötada siis alustas minu täiskasvanu õppimistee. Mina suhtlesin noortega inimestega. Esmalt mul oli hirm, mida rohkem ma töötasin nendega, seda rohkem sai minu kogemus. Mina õppisin eesti keelt, arvutit, inglise keel (õppin ka praegu), lõpetasin palju oma eriala koolituseid, ja muidugi õpilastega ja töökaslastega suhtlemise kogemust.
· Palun kirjeldage üht/mõnd tähenduslikku õppimiskogemust õpetajana? (Kui küsitletav ei põhjenda, siis küsida ka, miks tähenduslik?)
Mina õppisin uued õppemeetodit. Töötan noorem õpilastega (15 – 16) ja täiskasvanutega ja leidsin, et õpilased, kes tulid pärast põhikooli ei oska isesesva tööd teha, aga täiskasvanud tihti mõtlevad et nad kõik oskavad. Siis otsisin meetodeid, lugusein raamatuid ja proovisin leida lähenemist.
Osalesin ka projektides ja kohtusin paju inimestega erinevatest riikidest, ja tutvusin nende kogemusega ja kultuuriga.
· Mida tähendab Teie/Sinu jaoks õppimine?
Minu jaoks õppimine on edasi liikumine. Maail muutub ja inimesed peavad muutuda koos maailmaga.
Olga Ikanina on õpetaja. Tema eriala on prantsuse ja eesti keele õpetja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis.
· Miks tahate olla õpetaja?
See töö on huvitav, ei ole üksluline, iga päev toob midagi uut, töötades lastega jääd ise nooreks. See töö annab rõõmu ja naudingut.
· Mida olete õppinud oma töökogemuse kaudu?
Sain aru, et imimesed ( lapsed) on erinevad, ei ole halbu ja häid lapsi. Et lapsi mõista, on vaja neid armastada. On vaja olla kannatlik ja tähelepanelik,siis sul ei teki probleeme suhtlemises nii lastega kui ka täiskasvanutega.
· Palun kirjeldage üht/mõnd tähenduslikku õppimiskogemust õpetajana? (Kui küsitletav ei põhjenda, siis küsida ka, miks tähenduslik?)
Iga päev on tähenduslikk ja annab mulle kogemust.
· Mida tähendab Teie/Sinu jaoks õppimine?
Pidev areng ja endtäiendamine, väga huvitav protsess, mis teeb sinu elu mitmekülgseks.
Analüüs
Iga päev ilmuvad uued tehnoloogiad ja avastused erinevates alades ja nõudmised õpitajale kasvavad. Tudeng omandab ülikoolis baasteadmised,alus, aga aikogemus tuleb õppimis protsessis. Kogemust võib näha inimese taju ja elusituatsiooni vahelise mõistetavaning tähendusliku suhtena, mis on iga indiviidi jaoks erineva tähendusega. Kogemus õpitajale on õppimine ja suur teadmust annab töö õpilastega. Iga eelnev kogemus mõjutab õpeetaja kogemusi tulevikus ning kogemused on pidevalt muutuvad ja täiendavad. Iga uus õpilaste põlvkond nõudleb uut vaadet ja uut õppemeetodit.
On tähtis see, et õpetaja oskas analüüsida enda kui õppija ja tunda oma rolli õppimisprotsessis. Õpitaja peab olema uurijaks ja oma arengust huvitajaks.
Me võtsime intervjuut kahest õpetajast – Irinat ja Olgat:
Irina on turunduse õpetaja Narva Kutseõppekeskuses. Tema töökogemus on rohkem kui 18 aastat. Olga on prantsuse ja eesti keele õpetaja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis. Tema töökogemus on rohkem kui 20 aastat.
Irina varem töötas kaubanduses ja see töö oli tema jaoks igav. Tal oli vaja iga päev olla kaupluses ja täendada erinevaid dokumente. Ta ei ei saanud sellel töölel midagi uut enda jaoks teada,aga kui ta alustas õpetajaks töötada,tema „maailm” muutus. Ta alustas palju rohkem suhelda noortega inimestega(15-16 a.) ja täiskasvanutega. Irina ütles et alguses tal oli hirm, aga pärast ta sai pärisorjusem. Ta said aru et see oli tema uus õppija roll.
Aeg-ajalt õpilased ei kuula sõna ja Irina oliks vaja leida uut meetodit, et õpilasi tähelepanu äratada.
Olga samuti räägis, et nende töö alguses läks nii palju aega ja temal oliks vaja palju uut õppida.
Olga ja Irina arvasid, et erinevatest õpilasi on vaja erinevaid õppi meetodit. Ja nad ka arvavad,et areng mängib tähtat ülesannet.
Olga räägis, et õpilasi oli 20.aastat tagasi mitte selliseid, nagu praegu. Ta arvab, et tänapäevas on vaja tänapäevast lähenemist. On vaja analüüsida enda jaoks, ja kui sa vaatad, et õpilased igavlevad sinu tunnis või ei soovi mitte midagi teha, siis see ei tähenda, et nad on kõik laised, see tähendab, et õpitajal on vaja ise mõelda, mida muuta oma tunni planeerimis.
Irina märkas, et esimesel aastal on väga raske tähelepanu äratada õpilastega,kes tuli pärast 9.klassist.
Nendel meeldib rohkem etteütlemise järgi kirjutada,aga kui kavatseb arutada,siis nendel on juba mitte huvitab ja nad mängivad oma telefooniga või lihtsalt loobisevad. Siis on vaja leida meetodit, et tagastada nende tähelepanu, ja on tähtis,et õppida neid kuulata ja mõelda, rääkida oma mõteid.
Meie kangelased arvavat, et tänapäevas on vaja palju teada, leida uuet meetodit, teada hästi arvuti ja muu tehnikat, teada erinevaid keelet, ja kõik see annab hea töö koos õpilastega.
Kokkuvõte
Meil oli väga huvitav teha seda intervjuut. Inimesed suure kogemusega räägisid et terve elu on õppimune. Õpetaja peab valmis olema midagi uut teada ja omandada. Õppimise kaudu toimub oma kogemussfääri täiendamine, korrastamine, laiendamine ning ka kogemuspiiride ületamine. Me arvame, et kui elu annab võimalust midagi uut õppida, inimene peab seda kasutada ning mitte häbeneda ja laiskelda.
Me arvame, et õpetaja peab kogu aeg ise õppima, sellepärast et aeg muutub ja tekkib vajadus uued omandada midagi uut. Tihti inimesed mõtlevad et pärast ülikooli lõpetamist lõpetab nende õppimise tee, ja arvavad, et nende teadmisi kogu on piisavalt ja rohkem midagi ei ole vaja. Me ei ole nõus sellega, ja arvame, et ei ole võimalik anda õpilastele teadmisi, mida õpitaja tundsid ära viistest aastat tagasi.
Meie intervjeerijad:
Irina Ossipenko (50 a.,staaz – 18 a.)
Eriala- turunduse ja kaubanduse õpetaja.
Õppeasutus – Narva kutseõppekeskus
Olga Ikanina ( 53 a., staaz- 21 a.)
Eriala – prantsuse ja eesti keele õpetaja
Õppeasutus – Tallinna Linnamäe Vene Lütseum
Intervjuu
Irina Ossipenko on kutseõpetaja. Tema eriala on turunduse ja kaubanduse õpetaja Narva Kutseõppekeskuses.
· Miks tahate olla õpetaja?
Minu meeles minu eiala on väga huvitav ja eesrindlik.
· Mida olete õppinud oma töökogemuse kaudu?
Varem ma töötasin kaupluses juhatajana. See töö oli igav minu jäoks. Iga päev istusin kaupleses ja täiendasin palju dokumente. Mulle ei meeldinud sellega tegeleda, sest mul ei olnud võimalust arenemiseks.
Kui ma alustasin õpetajaks töötada siis alustas minu täiskasvanu õppimistee. Mina suhtlesin noortega inimestega. Esmalt mul oli hirm, mida rohkem ma töötasin nendega, seda rohkem sai minu kogemus. Mina õppisin eesti keelt, arvutit, inglise keel (õppin ka praegu), lõpetasin palju oma eriala koolituseid, ja muidugi õpilastega ja töökaslastega suhtlemise kogemust.
· Palun kirjeldage üht/mõnd tähenduslikku õppimiskogemust õpetajana? (Kui küsitletav ei põhjenda, siis küsida ka, miks tähenduslik?)
Mina õppisin uued õppemeetodit. Töötan noorem õpilastega (15 – 16) ja täiskasvanutega ja leidsin, et õpilased, kes tulid pärast põhikooli ei oska isesesva tööd teha, aga täiskasvanud tihti mõtlevad et nad kõik oskavad. Siis otsisin meetodeid, lugusein raamatuid ja proovisin leida lähenemist.
Osalesin ka projektides ja kohtusin paju inimestega erinevatest riikidest, ja tutvusin nende kogemusega ja kultuuriga.
· Mida tähendab Teie/Sinu jaoks õppimine?
Minu jaoks õppimine on edasi liikumine. Maail muutub ja inimesed peavad muutuda koos maailmaga.
Olga Ikanina on õpetaja. Tema eriala on prantsuse ja eesti keele õpetja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis.
· Miks tahate olla õpetaja?
See töö on huvitav, ei ole üksluline, iga päev toob midagi uut, töötades lastega jääd ise nooreks. See töö annab rõõmu ja naudingut.
· Mida olete õppinud oma töökogemuse kaudu?
Sain aru, et imimesed ( lapsed) on erinevad, ei ole halbu ja häid lapsi. Et lapsi mõista, on vaja neid armastada. On vaja olla kannatlik ja tähelepanelik,siis sul ei teki probleeme suhtlemises nii lastega kui ka täiskasvanutega.
· Palun kirjeldage üht/mõnd tähenduslikku õppimiskogemust õpetajana? (Kui küsitletav ei põhjenda, siis küsida ka, miks tähenduslik?)
Iga päev on tähenduslikk ja annab mulle kogemust.
· Mida tähendab Teie/Sinu jaoks õppimine?
Pidev areng ja endtäiendamine, väga huvitav protsess, mis teeb sinu elu mitmekülgseks.
Analüüs
Iga päev ilmuvad uued tehnoloogiad ja avastused erinevates alades ja nõudmised õpitajale kasvavad. Tudeng omandab ülikoolis baasteadmised,alus, aga aikogemus tuleb õppimis protsessis. Kogemust võib näha inimese taju ja elusituatsiooni vahelise mõistetavaning tähendusliku suhtena, mis on iga indiviidi jaoks erineva tähendusega. Kogemus õpitajale on õppimine ja suur teadmust annab töö õpilastega. Iga eelnev kogemus mõjutab õpeetaja kogemusi tulevikus ning kogemused on pidevalt muutuvad ja täiendavad. Iga uus õpilaste põlvkond nõudleb uut vaadet ja uut õppemeetodit.
On tähtis see, et õpetaja oskas analüüsida enda kui õppija ja tunda oma rolli õppimisprotsessis. Õpitaja peab olema uurijaks ja oma arengust huvitajaks.
Me võtsime intervjuut kahest õpetajast – Irinat ja Olgat:
Irina on turunduse õpetaja Narva Kutseõppekeskuses. Tema töökogemus on rohkem kui 18 aastat. Olga on prantsuse ja eesti keele õpetaja Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis. Tema töökogemus on rohkem kui 20 aastat.
Irina varem töötas kaubanduses ja see töö oli tema jaoks igav. Tal oli vaja iga päev olla kaupluses ja täendada erinevaid dokumente. Ta ei ei saanud sellel töölel midagi uut enda jaoks teada,aga kui ta alustas õpetajaks töötada,tema „maailm” muutus. Ta alustas palju rohkem suhelda noortega inimestega(15-16 a.) ja täiskasvanutega. Irina ütles et alguses tal oli hirm, aga pärast ta sai pärisorjusem. Ta said aru et see oli tema uus õppija roll.
Aeg-ajalt õpilased ei kuula sõna ja Irina oliks vaja leida uut meetodit, et õpilasi tähelepanu äratada.
Olga samuti räägis, et nende töö alguses läks nii palju aega ja temal oliks vaja palju uut õppida.
Olga ja Irina arvasid, et erinevatest õpilasi on vaja erinevaid õppi meetodit. Ja nad ka arvavad,et areng mängib tähtat ülesannet.
Olga räägis, et õpilasi oli 20.aastat tagasi mitte selliseid, nagu praegu. Ta arvab, et tänapäevas on vaja tänapäevast lähenemist. On vaja analüüsida enda jaoks, ja kui sa vaatad, et õpilased igavlevad sinu tunnis või ei soovi mitte midagi teha, siis see ei tähenda, et nad on kõik laised, see tähendab, et õpitajal on vaja ise mõelda, mida muuta oma tunni planeerimis.
Irina märkas, et esimesel aastal on väga raske tähelepanu äratada õpilastega,kes tuli pärast 9.klassist.
Nendel meeldib rohkem etteütlemise järgi kirjutada,aga kui kavatseb arutada,siis nendel on juba mitte huvitab ja nad mängivad oma telefooniga või lihtsalt loobisevad. Siis on vaja leida meetodit, et tagastada nende tähelepanu, ja on tähtis,et õppida neid kuulata ja mõelda, rääkida oma mõteid.
Meie kangelased arvavat, et tänapäevas on vaja palju teada, leida uuet meetodit, teada hästi arvuti ja muu tehnikat, teada erinevaid keelet, ja kõik see annab hea töö koos õpilastega.
Kokkuvõte
Meil oli väga huvitav teha seda intervjuut. Inimesed suure kogemusega räägisid et terve elu on õppimune. Õpetaja peab valmis olema midagi uut teada ja omandada. Õppimise kaudu toimub oma kogemussfääri täiendamine, korrastamine, laiendamine ning ka kogemuspiiride ületamine. Me arvame, et kui elu annab võimalust midagi uut õppida, inimene peab seda kasutada ning mitte häbeneda ja laiskelda.
Mina kui õppija
Milline mina kui õppija? Arvan, et mina kui õppija olen iseseisev. Ja see on väga tähtis, sellepärast, kui mina lõpetaksin Tallinna Ülikooli,siis mina kavatsen töötada koolis õpetajana lapsega, ja kui mina praegu ei saa olla iseseisev, siis midagi ei saa tulevikus.
„Õppimine laiemas tähenduses on uue teadmise, idee, oskuse, arusaama, hoiaku, suhtumise jne omandamine elu jooksul läbi paljude sotsiaalsete rollide (Märja, Lõhmus ja Jõgi 2003:49).”
Õppimine annab mulle väga palju, see on nagu minu töö, see on väga tähtis minu elus.
Jah, mulle meelbid õppida, aga mina lihtsalt õppija, iga päev tulen Ülikooli, võtan osa erinevast loengust. See kõik on väga huvitav, aga mulle tahaks natuke rohkem, näiteks osaleda Ülikooli elus ja peos, aga mul ei ole palju aega, lihtsalt õppida ja pärast minna koju, sellepärast mina lihtsalt õppija.
Ennese analüüsimine on väga raske, sellepärast et ei näe end igakülgselt.
Kui mina oli laps, siis mulle meeldis joonistada. Ja mina tahaksin saada kunstnikuks.
Pärast mina õppisin kunstikooli, seda mulle väga meeldis, oli väga huvitav. Lõpetasin kunst kooli väga hästi. Mina arvasin, et see on minu elueesmärk. Arvasin, et saan sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Jah, mulle meeldis joonistada, iga kord, kui oli mul aeg, siis mina joonistasin, aga praegu ei joonista, joonistamine mulle meeldib ka, aga ei ole innustust ja ka ei ole aega. Mina ei ole kunstnik, aga kui mina tahan joonistada, siis mina võin joonistada, ja mitte keegi ei saa mulle seda keelustama.
Arvan, et minu maitse muutus või mina ka muutusin...
Arvasin, et saaksin sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Praegu mina ei kahetsen, et ei astusin Akadeemiasse, mulle meeldib, et astusin Tallinna Ülikooli õppima. Arvan, et oleks õpetejaks on väga huvitav ja mulle kõige pealt seda meeldib, aga see asi on väga tähtis.
Arvan, et on väga tähtis, kui me ise ennast analüüsime, sest me võime vaadata, kuidas me muutume, missuguseid veod meil oli, kuidas me võime lahendada oma probleemid ja nii edasi...
„Õppimine laiemas tähenduses on uue teadmise, idee, oskuse, arusaama, hoiaku, suhtumise jne omandamine elu jooksul läbi paljude sotsiaalsete rollide (Märja, Lõhmus ja Jõgi 2003:49).”
Õppimine annab mulle väga palju, see on nagu minu töö, see on väga tähtis minu elus.
Jah, mulle meelbid õppida, aga mina lihtsalt õppija, iga päev tulen Ülikooli, võtan osa erinevast loengust. See kõik on väga huvitav, aga mulle tahaks natuke rohkem, näiteks osaleda Ülikooli elus ja peos, aga mul ei ole palju aega, lihtsalt õppida ja pärast minna koju, sellepärast mina lihtsalt õppija.
Ennese analüüsimine on väga raske, sellepärast et ei näe end igakülgselt.
Kui mina oli laps, siis mulle meeldis joonistada. Ja mina tahaksin saada kunstnikuks.
Pärast mina õppisin kunstikooli, seda mulle väga meeldis, oli väga huvitav. Lõpetasin kunst kooli väga hästi. Mina arvasin, et see on minu elueesmärk. Arvasin, et saan sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Jah, mulle meeldis joonistada, iga kord, kui oli mul aeg, siis mina joonistasin, aga praegu ei joonista, joonistamine mulle meeldib ka, aga ei ole innustust ja ka ei ole aega. Mina ei ole kunstnik, aga kui mina tahan joonistada, siis mina võin joonistada, ja mitte keegi ei saa mulle seda keelustama.
Arvan, et minu maitse muutus või mina ka muutusin...
Arvasin, et saaksin sisse Kunsti Akadeemiasse, aga elus kõik on keeruline, mitte kuidas me tahaksime ise.
Praegu mina ei kahetsen, et ei astusin Akadeemiasse, mulle meeldib, et astusin Tallinna Ülikooli õppima. Arvan, et oleks õpetejaks on väga huvitav ja mulle kõige pealt seda meeldib, aga see asi on väga tähtis.
Arvan, et on väga tähtis, kui me ise ennast analüüsime, sest me võime vaadata, kuidas me muutume, missuguseid veod meil oli, kuidas me võime lahendada oma probleemid ja nii edasi...
Subscribe to:
Comments (Atom)
